ZAMA MAJOLA
INkantolo Yomthethosisekelo ikhiphe isinqumo esiyingqopha-mlando esinikeza omama nobaba ikhefu elilinganayo labazali izinyanga ezine nezinsuku eziyishumi. Lesi sinqumo, sishaya phansi ngonyawo izigaba zomthetho i-Basic Conditions of Employment Act (BCEA) phambilini owawunike omama ikhefu lokuyoteta izinyanga ezine kodwa obaba banqunyelwe izinsuku eziyishumi. Inkantolo ithole ukuthi lolu hlelo lubandlulula ngokungafanele ngenxa yobulili nesakhiwo somndeni. Efunda lesi sinqumo, uJustice Zukiswa Tshiqi uthe abasolwa bazothola ikhefu lezinyanga ezine nezinsuku ezingu-10, bese benikwa ithuba lokuzihlukanisela noma bahlukaniselane ngalo njengoba bethanda. Lokhu akusebenzi kubazali begazi kuphela kodwa nakubazali bokutholwa njenge-surrogacy.
Lesi sinqumo silandela inselelo eyalethwa ngo-2023 nguWerner kanye no-Adele van Wyk, owesilisa oshadile owaphikisana nomthetho wokuthi uhlukumeza amalungelo omthethosisekelo okulingana nesithunzi. Lapho uWerner efaka isicelo sekhefu lezinyanga ezine labazali umqashi wakhe wathi unelungelo lezinsuku ezingu-10 kuphela, njengoba ikhefu lokuyoteta lisebenza kuphela kwabesifazane ababebelethile.
Laba bashadikazi, neSonke Gender Justice, baphonsele inselelo umthetho enkantolo enkulu, bephikisana nomthetho we-BCEA kanye ne-Unemployed Insurance Fund (UIF) ngokungafanele ivuna omama abazalayo kunobaba nezinye izigaba zabazali. Esinqumweni sayo, i-ConCourt ivumelene nokutholwe yinkantolo ephakeme ukuthi i-BCEA kanye noMthetho we-UIF wephula ilungelo likababa lesithunzi ngokubukela phansi ukuzibandakanya kwakhe njengomzali nokuphuca abazali ithuba lokuzikhethela ukuhlela izibopho zabo zokukhulisa izingane.

