Imiphumela emibi yokungalali ngokwanele

uDkt. Irshaad Ebrahim, ongudokotela wezifo zengqondo e-Mediclinic Constantiaberg

Ngokocwaningo lwaseNingizimu Afrika, cishe umuntu oyedwa kwabathathu (30.2%) unenkinga yokungalali kahle ebusuku, okuba nomthelela omkhulu esimweni sengqondo, ekugxileni, ekukhiqizeni emsebenzini kanye nasempilweni yenhliziyo nemithambo yegazi ngokuhamba kwesikhathi.

Nakuba abantu abaningi bebheka ukungalali kahle njengengxenye ejwayelekile yokuphila kwanamuhla, uDkt. Irshaad Ebrahim, ongudokotela wezifo zengqondo e-Mediclinic Constantiaberg, uxwayisa ngokuthi ukuphazamiseka kokulala isikhathi eside kungaba yinkinga enkulu kakhulu kunalokho abantu abakucabangayo.

“Sivunyelwe sonke ukuba kube nezinsuku ezimbalwa ngesonto lapho singalali ngokwanele,” kuchaza yena. “Kodwa-ke, umuntu angatholakala enesifo sokungalali kahle uma ehlushwa lokhu izikhathi ezingaphezu kwezimbili ngesonto, okudala ukukhathala emini, ukozela kanye nokuphazamiseka kwempilo yansuku zonke.”

Uqhuba ngokuthi ngokwemigomo yamazwe ngamazwe yokuxilonga, lezi zimpawu kufanele ziqhubeke okungenani inyanga eyodwa ngaphambi kokuthi umuntu atholakale ngokusemthethweni enesifo sokungalali kahle.

“Ukuncipha kwesikhathi noma kwekhwalithi yokulala kuthinta ukusebenza kwansuku zonke ngezindlela ezahlukene,” kusho uDkt. Ebrahim. “Lokhu kufaka phakathi ukuphazamiseka ekugxileni, ekuqaleni nasekuqedeni imisebenzi, kanye nokuba nolaka noma ukucasuka emini.”

Nokho uxwayisa ngokuthi ngokuhamba kwesikhathi, le miphumela ingaba mibi kakhulu. “Uma lokhu kuqhubeka isikhathi eside, kungalimaza isimo sengqondo, njengoba kubikwa ukwanda kwezinga lokudangala kubantu abahlushwa ukungalali isikhathi eside.

“Ukungalali kahle isikhathi eside kuphinde kube nomthelela omubi oqinisekisiwe empilweni yenhliziyo nemithambo yegazi,” engeza. “Ukuphazamiseka kokulala kungaphazamisa indlela umzimba osebenza ngayo, kuholele ekukhuleni kwesisindo ngendlela engachazeki kanye nokwanda kwengcindezi emzimbeni, okwandisa amathuba okuba nesifo sohlangothi nezinye izifo zenhliziyo.”

Okukhuthazayo ukuthi uDkt. Ebrahim uthi kunezinyathelo ezingathathwa ukusiza ukuthuthukisa ikhwalithi yokulala. “Ungakwazi ukwenza imikhuba emihle yokulala ngokugcina isikhathi esifanayo sokulala nokuvuka, ukulungisa indawo yakho ukuze ikusize ulale kahle, nokugwema izinto ezilimaza impilo njengokubhema, ukuphuza utshwala ngokweqile nokudla okungenampilo.”

Uthi kubalulekile futhi ukwazi ukuthi umuntu kufanele afune nini usizo lwezokwelapha. “Ukuze ukungalali kahle kubhekwe njengesifo esidinga ukwelashwa, umuntu kufanele abe nenkinga yokungalali okungenani ubusuku obuthathu ngesonto, kuhambisane nomthelela omkhulu ekusebenzeni kwakhe emini,” kusho yena. “Uma umthelela wokungalali ebusuku usuqala ukubonakala empilweni yansuku zonke, sekuyisikhathi sokufuna usizo lwezokwelapha.”

Kwezinye izimo, ukungalali kahle kungaba uphawu lwesinye isifo, kusho uDkt. Ebrahim. Ngokwesibonelo, i-sleep apnoea yisimo esibonakala ngokuhonqa, ukuphefumula okuphazamisekile ngesikhathi sokulala, kanye nokuvuka umuntu ekhwehlela noma efuna umoya ngesikhathi elele. Lesi simo sivame kakhulu kubantu abanesisindo esiphezulu somzimba. “Amadoda asengozini ephindwe kathathu kunabesifazane yokuba nale nkinga,” engeza.

Nakuba ama-apps namawashi alandelela indlela umuntu alala ngayo esedume kakhulu, uDkt. Ebrahim uxwayisa ngokuthi kufanele kusetshenziswe ngendlela elinganiselayo. “Le mishini ikunikeza isithombe esibanzi somsebenzi wakho emini nasebusuku,” kusho yena. “Kodwa ingozi yokugxila kakhulu endleleni olala ngayo ingaholela ekuphazamisekeni kokulala nasekuncipheni kokulala. Uma umuntu egxila kakhulu ekulaleni, ugcina esecabanga kakhulu ngakho futhi lokho kwenza kube nzima ukulala, kanti okudingekayo empeleni ukuphumuza ingqondo,” ephetha.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *