Kukhishwe umbiko ngokushona kwabasebenzi bezempilo ezokhungweni zikahulumeni  KwaZulu-Natali

Umbiko wophenyo wethulwe nguMvikeli Wezempilo, uSolwazi Taole Mokoena, ngesikhathi ephesheya nabezindaba ngoLwesithathu.

SHEILA MHLONGO

UMvikeli Wezempilo (Health Ombud) uthole ukuthi uchungechunge lokushona kwabasebenzi bezempilo ezikhungweni zikahulumeni KwaZulu-Natal aluzange ludalwe ukuhlukunyezwa emsebenzini, ukucwaswa noma izimo zokusebenza ezingezinhle ezibhedlela ebeziphenywa.

Uphenyo belugxile ekufeni kwabasebenzi bezempilo abayisithupha abasebenza eSibhedlela iPrince Mshiyeni Memorial, e-Addington Hospital, ePort Shepstone Hospital, eNgwelezane Hospital, eBenedictine Hospital naseVryheid Hospital.

Umbiko wophenyo wethulwe nguMvikeli Wezempilo, uSolwazi Taole Mokoena, ngesikhathi ephesheya nabezindaba ngoLwesithathu.

“UMvikeli Wezempilo akatholanga bufakazi obuxhumanisa ngokuqondile lokhu kushona nokuhlukunyezwa emsebenzini, ukucwaswa noma izimo zokusebenza ezingezinhle ezibhedlela ebeziphenywa.

“Nokho, uphenyo luveze ukuthi kunezinselelo ezinkulu ohlelweni lwezempilo ezithinta abasebenzi bezempilo kuzo zonke lezi zikhungo ezishiwo ngenhla,” kusho isitatimende se-Health Ombud.

Okutholwe uphenyo kubandakanya lokhu:

  • UDkt Alulutho Mazwi, owayengudokotela oqeqeshwayo (medical intern) ePrince Mshiyeni Memorial Hospital, akashonanga esemsebenzini njengoba bekubikwe kabanzi. Uphenywe kwatholakala ukuthi ubephethwe yisifo sikashukela esasingalawuleki.
  • UDkt Tumelo Kgaladi wase-Addington Hospital washonela emzini wakhe. Uphenyo lwathola ukuthi ubeke wabhekana nezinkinga zempilo yengqondo ayengakaze azidalule kwabaphethe.
  • UMnu Mvelo Cele, ongumhloli wezithombe zokuxilonga (radiographer) ePort Shepstone Hospital, washonela emsebenzini. Ukuhlolwa kwesidumbu kwaqinisekisa ukuthi wabulawa ukuhlaselwa yinhliziyo (cardiac arrest), futhi akukho bufakazi obuxhumanisa ukushona kwakhe nezimo zomsebenzi.
  • UDkt Siyabonga Zulu waseNgwelezane Hospital washona engozini yemoto ngesikhathi engekho emsebenzini. Akukho ukuxhumana phakathi kokushona kwakhe nendawo ayesebenza kuyo.
  • UDkt S.I. Ngidi waseBenedictine Hospital washona ngemva kokuphuza ushevu wamagundane ngesikhathi engekho emsebenzini. Uphenyo lwathola ukuthi wayethinteka odabeni lokukhwabanisa ekubhalisweni kwezitifiketi zokuzalwa.
  • UDkt Francis Idika waseVryheid Hospital washona ngenxa yezimbangela zemvelo ngemva kokuqhuma komthambo omkhulu wegazi (ruptured aortic aneurysm). Uphenyo alutholanga bufakazi obusekela izinsolo zokuthi wazibulala ngenxa yokuhlukunyezwa noma ukucwaswa emsebenzini.

Isitatimende siveze ukuthi yize kungatholakalanga ukuxhumana okuqondile phakathi kwalokhu kushona nezimo zokusebenza, uphenyo luveze izinselelo ezinkulu ezibhekene nezikhungo eziningi zezempilo.

Lezi zinselelo zihlanganisa ukushoda okuqhubekayo kwabasebenzi, izikhala zemisebenzi ezingagcwaliswa, ukwanda komthwalo womsebenzi, ukuntuleka kwemishini nezinsiza zokwelapha, ukungabi namandla kwezinhlelo zokweseka impilo nenhlalakahle yabasebenzi, izinselelo zengqalasizinda kanye nokukhathazeka ngokuphepha kwabasebenzi bezempilo.

Izinhlelo zenhlalakahle yabasebenzi

Nakuba uphenyo lungatholanga ukuxhumana okuqondile phakathi kokushona kwabasebenzi nezimo zomsebenzi, uMvikeli Wezempilo uthole ukuthi abasebenzi babhekene nengcindezi enkulu futhi izinhlelo zokweseka impilo nenhlalakahle yabo azinazo izinsiza ezanele.

“Uphenyo luphinde lwathola ukuthi ochwepheshe abaningi bezempilo, ikakhulukazi odokotela abasaqeqeshwa, bazizwa bengakwazi ukuthatha ikhefu lokugula ngenxa yokwesaba ukuthi kuzolulwa isikhathi sokuqeqeshwa kwabo noma kwandiswe umthwalo kwabanye abasebenzi.

“Kwezinye izikhungo, izinhlelo zokweseka abasebenzi kanye nezempilo nenhlalakahle yabo zitholakale zinganazo izinsiza ezanele zokuhlangabezana nezidingo zabasebenzi.

“UMvikeli Wezempilo uphinde waveza ukuthi izingqinamba zesabelomali eziqhubekayo eMnyangweni Wezempilo KwaZulu-Natal zibe nomthelela ekushodeni kwabasebenzi nasekuncipheni kwezinsiza, okuphazamisa isimo sengqondo sabasebenzi kanye nokulethwa kwezinsiza zezempilo,” kusho isitatimende.

UMvikeli Wezempilo wenze izincomo eziningana ezibhekiswe esibhedlela ngasinye, ezihlanganisa:

  • Ukuqinisa izinhlelo zokweseka impilo nenhlalakahle yabasebenzi.
  • Ukuthuthukisa izinhlelo zokweseka abasebenzi.
  • Ukubhekana nezinkinga zokuphepha.
  • Ukuqinisa ukuqapha, ukwengamela nokubeka abantu icala lapho kudingeka khona.
  • Ukuqinisekisa ukuthi izikhungo zezempilo ziyahambisana nezindinganiso nemigomo ebekiwe.

“Okutholakele embikweni kanye nezincomo kuzodluliselwa eHhovisi Lezindinganiso Zezempilo (Office of Health Standards Compliance – OHSC) ukuze kuqashwe futhi kuqinisekiswe ukuthi kuyasetshenziswa ngokuhambisana nomthetho.

“I-Health Ombud izoqhubeka nokusebenzisana eduze ne-OHSC ukuqinisekisa ukuthi lezi zincomo ziholela ekuthuthukisweni kwempilo nenhlalakahle yabasebenzi bezempilo, ukuphepha kweziguli kanye nekhwalithi yezinsiza zokwelashwa.

“USolwazi Taole Mokoena kanye nabasebenzi bakhe badlulisa amazwi enduduzo emindenini, kozakwabo nasemiphakathini ethintekile ngalokhu kushona.

“Lolu phenyo lugcizelela isidingo sokwakha izindawo zokusebenza eziphephile, ezesekayo futhi ezinazo izinsiza ezanele kubasebenzi bezempilo, kanye nokuqinisekisa ukuthi izikhungo zikahulumeni ziyaqhubeka nokuhlinzeka ngezinsiza zezempilo ezisezingeni eliphezulu kubo bonke abantu,” kuphetha isitatimende.

Ngesikhathi kunikezwa lo mbiko, uNgqongqoshe Wezempilo, uDkt Aaron Motsoaledi, uphinde wadlulisa amazwi enduduzo emindenini ethintekile nakubasebenzi bezibhedlela eziyisithupha.

“Awukho umbiko, noma ungaba ophelele kangakanani, ongavala isikhala esidalwe ukulahlekelwa abantu esibathandayo. Ubuhlungu obuthwalwa ngabazali, abangani bomshado, izingane, abafowethu nodadewethu, abangani kanye nozakwabo abunakulinganiswa ngemiphumela yophenyo, izincomo noma izibalo. Ukulahlekelwa kuhlale kubuhlungu kungakhathaliseki ukuthi kubangelwe yini noma ubani obhekene nakho.

“Ngakho-ke, egameni loMnyango Kazwelonke Wezempilo, ngiphinde ngidlulise amazwi ethu enduduzo ejulile kuyo yonke imindeni ethintekile kulezi zehlakalo ezibuhlungu ebezingalindelekile.

“Lezi zikhulu zezempilo ezashona bezingagcini ngokuba ngabasebenzi kuphela, kodwa bezingabantu abakhetha umsebenzi wokunakekela nokusiza abanye. Siyabahlonipha namuhla futhi sizohlale sibakhumbula,” kusho uMotsoaledi.

Umbiko ophelele ohlanganisa konke okutholakele kanye nezincomo uyatholakala ku-https://healthombud.org.za. – SAnews.gov.za

SHEILA MHLONGO
Author: SHEILA MHLONGO

Joyina Umndeni Wethu

We don’t spam! Read our privacy policy for more info.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *