INingizimu Afrika ne-Kenya isayine  izivumelwano ezintsha eziyi-6 zokuqinisa ukubambisana

Esithombeni- kungesikhathi iNingizimu Afrika isayina isvumelwano neKenya obekuphakathi kukaMengameli uCyril Ramaphosa noMengameli uWilliam Ruto
 SHEILA MHLONGO

UMengameli waseNingizimu Afrika nowaseKenya, kanye noNgqongqoshe bamazwe womabili, basayine Izivumelwano Zokusebenzisana (MoUs) eziyisithupha ezintsha ezihlose ukuqinisa ukubambisana kwezohwebo, ezokuthutha zasolwandle, ukuthuthukiswa kwamakhono, ukulingana ngobulili, ezobuciko namasiko, kanye nezemidlalo njengoba la mazwe amabili eqhubeka nokuqinisa ubudlelwano bawo obubalulekile.

Lezi zivumelwano zisayinwe ngesikhathi sokuhambela ngokusemthethweni kweNingizimu Afrika kukaMengameli waseKenya, uWilliam Ruto, ngoLwesine, lwangomhlaka 5 Juni  okwenze inani lezivumelwano zokusebenzisana  phakathi kwala mazwe amabili lafika ku-34.

Lezi zivumelwano ezintsha ziyingxenye yemizamo ebanzi yasePitoli naseNairobi yokwandisa ukubambisana kwezomnotho, ukukhuthaza ukuhwebelana phakathi kwamazwe ase-Afrika kanye nokuqinisa ubudlelwano phakathi kwabantu.

Ekhuluma nabezindaba e-Union Buildings eTshwane, uMengameli Cyril Ramaphosa uthe lezi zivumelwano zizohlinzeka ngohlaka olusemthethweni lokwandisa ukubambisana phakathi kwala mazwe amabili.

“Lezi Zivumelwano Zokuqondana esisanda kuzisayina zinikeza uhlaka lwezomthetho oluzosisiza ukuthi sandise kakhulu ukubambisana kwethu.”

UMengameli Ramaphosa uthe lezi zivumelwano zibonisa ukukhula kobudlelwano phakathi kwala mazwe futhi zizosekela ukubambisana emikhakheni eminingi ebalulekile.

“Lolu hambo lukahulumeni luqinise kakhulu izibopho zobungani nokubambisana phakathi kwamazwe ethu womabili. Lubeke isisekelo esiqinile sokujulisa ukubambisana kwezohwebo, ukutshalwa kwezimali, ukwakhiwa kwezimboni, ukuthuthukiswa kwengqalasizinda, ukuthuthukiswa kwamakhono kanye nokuhlanganiswa kwezifunda,” kusho uMengameli Ramaphosa.

UMengameli Ruto naye ugqamise ukubaluleka kwalezi zivumelwano, ezichaze njengobufakazi bokukhula kobudlelwano phakathi kweNingizimu Afrika neKenya.

“Njengesibonakaliso sobudlelwano obukhulayo, namuhla sibone kusayinwa izivumelwano eziyisithupha,” kusho yena.

Lezi zivumelwano zifika ngesikhathi amazwe womabili efuna ukusebenzisa ngokugcwele amathuba alethwa yi-African Continental Free Trade Area (AfCFTA) kanye nokuqinisa ukuhlanganiswa komnotho esifundeni.

Ukuqinisa Ukuhweba Nokunciphisa Izithiyo

Phakathi kwezivumelwano ezibaluleke kakhulu kube yiSivumelwano Sokuqondana mayelana nokwenza lula ukuhweba ngokubambisana ekumisweni kwezindinganiso, imithetho yezobuchwepheshe, ukuhlolwa kokuhambisana, ukugunyazwa kanye nezilinganiso.

Lesi sivumelwano kulindeleke ukuthi sithuthukise ukufinyelela kwezimakethe zamabhizinisi kula mazwe womabili ngokususa izithiyo zobuchwepheshe kwezohwebo kanye nokuvumelanisa izindinganiso.

Lesi sivumelwano sisekela imizamo eqhubekayo yokwandisa ukuhweba phakathi kwamazwe womabili kanye nokwenza kube lula ukuhamba kwezimpahla ngaphansi kohlaka lwe-AfCFTA.

UMengameli Ramaphosa uphawule ukuthi iNingizimu Afrika neKenya zibona lesi sivumelwano sezwekazi njengensika ebalulekile yokukhulisa umnotho nokwakhiwa kwezimboni.

“UMengameli Ruto nami sivumelene ngokuthi i-AfCFTA kufanele ibe yisikhuthazi sokukhula okubandakanya wonke umuntu, ukwakhiwa kwezimboni kanye nokudalwa kwamathuba emisebenzi.”

Uthe lesi sivumelwano sizosiza ekwakheni amaketanga enani esifundeni, sisekele ukukhiqiza futhi sidale amathuba kosomabhizinisi, abesifazane kanye nentsha kulo lonke izwekazi lase-Afrika.

UMengameli Ruto uvumelane nalokhu, wathi amazwe womabili avumelene ngokubhekana nezithiyo ezisaphazamisa ukuhweba.

“Siyavuma ukuthi kusekhona izithiyo zangempela, okubalwa kuzo izintela nezinye izithiyo ezingezona ezentela, ukufinyelela okulinganiselwe ezimakethe kanye nezingqinamba zemithethonqubo.”

Uthe ongqongqoshe bezohwebo banikezwe umsebenzi wokusheshisa ukususa lezi zithiyo ukuze kuvulwe amathuba aphelele okuhweba phakathi kwamazwe ase-Afrika.

Ukuqinisa Ukubambisana Kwezolwandle

Esinye isivumelwano sigxile kwezokuthutha zasolwandle nokubambisana emikhakheni yezolwandle ngenhloso yokuthuthukisa ukuxhumana phakathi kweMpumalanga neNingizimu ye-Afrika.

Kulindeleke ukuthi lesi sivumelwano siqinise amanethiwekhi ezokuthutha, sikhuthaze ukuhamba kwezimpahla futhi sisekele ukuqaliswa kwe-AfCFTA.

Njengoba iKenya iyisango eliya eMpumalanga Afrika kanti iNingizimu Afrika iyisikhungo esikhulu somnotho eNingizimu Afrika, ukubambisana okuqinile kwezolwandle kulindeleke ukuthi kuthuthukise ukuhamba kwezimpahla nezinsiza kulo lonke izwekazi.

UMengameli Ramaphosa uchaze iKenya njengozakwethu obalulekile esifundeni.

“INingizimu Afrika iyayazisa indima ebalulekile yeKenya njengendlela yokungena eMpumalanga Afrika nanjengenye yamazwi ahamba phambili ezindabeni zokuthula, ukuphepha nentuthuko ezwenikazi,” kusho yena.

Ukukhuthaza Ukulingana Ngokobulili

Isivumelwano sesithathu sigxile ekukhuthazeni ukubambisana ekulinganeni ngobulili nasekunikeni amandla abesifazane.

Lesi sivumelwano kulindeleke ukuthi siqinise ukubambisana ezinhlelweni nasezinqubomgomeni ezihlose ukwandisa ukubamba iqhaza kwabesifazane emisebenzini yezomnotho, ebuholini, ekuphathweni nasekubeni ngosomabhizinisi.

Sihambisana nezibopho zase-Afrika nezomhlaba wonke zokukhuthaza ukulingana ngobulili kanye nentuthuko ebandakanya wonke umuntu.

La mazwe womabili abona ukunikezwa kwamandla kwezomnotho kwabesifazane njengomshayeli obalulekile wokukhula nentuthuko yomphakathi.

Ukwandisa Ukuthuthukiswa Kwamakhono

Esinye isivumelwano esibalulekile sigxile ekubambisaneni kwe-Technical and Vocational Education and Training (TVET).

Lesi sivumelwano sihlose ukuqinisa ukubambisana ekuthuthukiseni amakhono, ekwakheni izifundo, ekuqeqeshweni kwemisebenzi yezandla kanye nasekulungiseleleni abasebenzi ikusasa.

Lesi sivumelwano siza ngesikhathi amazwe ase-Afrika ebeka phambili ukuthuthukiswa kwamakhono ukuze kubhekwane nokungasebenzi kwentsha futhi kulungiselelwe amathuba emikhakheni emisha yezimboni.

UMengameli Ramaphosa uthe iNingizimu Afrika neKenya zivumelene ngokujulisa ukubambisana ekudlulisweni kwamakhono nasekuthuthukiseni izinsiza zabantu.

Uphinde wathi iKomidi Elihlangene Lezohwebo ligcizelele ukubaluleka kokwanda kokutshalwa kwezimali, ukubambisana kwezimboni, ukudluliswa kwamakhono kanye nokushintshisana ngobuchwepheshe ekuqiniseni ubudlelwano bezomnotho.

Ukulondoloza Amasiko Namagugu

Isivumelwano sesihlanu sigxile kwezobuciko, amasiko namagugu.

Sihlose ukujulisa ukushintshisana ngamasiko, ukulondoloza amagugu kanye nokuqinisa ukubambisana phakathi kwamaciko, izikhungo zamasiko kanye nezimboni zobuciko kula mazwe womabili.

Kulindeleke ukuthi lesi sivumelwano siqinise ubudlelwano phakathi kwabantu futhi sikhuthaze ubuwena bamasiko namagugu ase-Afrika.

INingizimu Afrika neKenya zinobudlelwano obude obusekelwe ebumbanweni ngesikhathi sokulwa nobukoloni kanye nobandlululo, okwenza ukubambisana kwezamasiko kube yisandiso esingokwemvelo sobudlelwano bazo.

Ukwakha Ubudlelwano Ngezemidlalo

Isivumelwano sesithupha sigxile ekubambisaneni kwezemidlalo nezokungcebeleka.

Kulindeleke ukuthi sikhuthaze ukushintshisana phakathi kwezinhlangano zezemidlalo, sisekele izinhlelo zokuthuthukisa abasubathi futhi sikhuthaze ukubambisana ekuphathweni kwezemidlalo nasezinhlelweni zokungcebeleka.

Lesi sivumelwano siza njengoba iKenya ilungiselela ukusingatha ngokubambisana i-Africa Cup of Nations ka-2027 kanye ne-Uganda neTanzania.

Ngesikhathi ekhuluma nabezindaba, uMengameli Ramaphosa uhalalisele iKenya ngokuwina ilungelo lokusingatha lo mqhudelwano omkhulu wase-Afrika.

“Ngifisa futhi ukudlulisa ukuhalalisela kwami okuqotho kuwe, Mhlonishwa, nakwiRiphabhulikhi yaseKenya ngokuba phakathi kwamazwe amathathu akhethwe ukusingatha i-Africa Cup of Nations ngonyaka ozayo kanye ne-Uganda neTanzania. Lokhu kuyisikhathi esiziqhenyayo nesingokomlando eMpumalanga Afrika,” kusho uMengameli.

Ubudlelwano Obubalulekile Buyaqhubeka Nokukhula

Ukusayinwa kwalezi zivumelwano eziyisithupha kuphawula esinye isigaba esibalulekile ebudlelwaneni phakathi kweNingizimu Afrika neKenya, obukhule ngokuqhubekayo kusukela kwavuselelwa ubudlelwano bezokuxhumana ngo-1994.

La mazwe amabili akhe olunye lobudlelwano obubaluleke kakhulu ezwenikazi, obuhlanganisa ukuhweba, ukutshalwa kwezimali, ezemfundo, ezolimo, ezokuvakasha, ezokuvikela, ezasekhaya, ezokuthutha kanye nokuphathwa kwemvelo.

UMengameli Ruto uthe lezi zivumelwano zibonisa ubudlelwano obuqhubeka nokukhula nokuvuthwa.

“Eminyakeni engaphezu kwengu-30, sakhe olunye lobudlelwano obunomthelela omkhulu ezwenikazi, obusekelwe ekuhloniphaneni, ezimisweni ezifanayo kanye nombono ofanayo wokuchuma kwabantu bethu,” kusho yena.

Bobabili abaholi bazwakalise ukuzethemba ukuthi lezi zivumelwano ezintsha zizoletha izinzuzo ezibonakalayo ezakhamuzini, ngesikhathi kusizwa ukufezekiswa kwezinhloso zase-Afrika zokuhlanganisa umnotho, ukwakhiwa kwezimboni kanye nentuthuko esimeme.

– SAnews.gov.za

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *