Kunzima ukuzwa ukukhalela phansi kwezisulu zokushushumbiswa ngenhloso yocansi

IPoster yokuqwashisa mayelana nokushushumbiswa kwezisulu zocansi-Thola usizo ngokuphepha eminyangweni yezimo eziphuthumayo engu-38 yakwaNetcare

Njengoba sekusondele uSuku Lomhlaba Lokulwa Nokushushumbiswa Kwabantu, olugujwa mhla zingama-30 kuJulayi, iNetcare yethule uhlelo eminyangweni yezimo eziphuthumayo engu-38. Lolu hlelo kuhloswe ngalo ukuhlonza, ukweseka nokuvikela abesifazane abashushumbisiwe, abaphila ngokwesaba ukukhuluma noma ukubalekela labo ababashushumbisayo.

“Abantu abaningi abaqapheli ukuthi ukushushumbiswa kwabantu kuyenzeka khona lapha eNingizimu Afrika, kodwa kuyenzeka ngempela. Abesifazane namantombazane, ikakhulukazi abavela eLimpopo, eMpumalanga Kapa naseMpumalanga, bayengelwa kakhulu ukuba baye eGauteng ngezithembiso ezingamanga zothando, umsebenzi noma ikusasa elingcono,” kusho uDkt Leanne van Rooy, oyimenenja yohlelo lokwelapha ukuhlukumezeka eNetcare Milpark Hospital.

IZizwe Ezihlangene zichaza ukushushumbiswa kwabantu njengobugqila besimanje, lapho abantu bexhashazwa khona ukuze kwenziwe inzuzo. Isigaba sokuqala sokushushumbiswa kwabantu sihlanganisa ukuqasha, ukuthutha, ukudlulisa, ukufihla noma ukwamukela abantu. Isigaba sesibili sihlanganisa ukusetshenziswa kwendluzula, inkohliso, ukuphoqelela, ukusetshenziswa kabi kwamandla noma ukuxhaphaza isimo somuntu sokuba sengcupheni. Konke lokhu kwenzelwa isigaba sesithathu, esiwukuxhashazwa kwalowo muntu.

“Abashushumbisi bavame ukubhekisa intsha esafufusa ngeTikTok nangezinye izinkundla zokuxhumana. Bayikhohlisa isikhathi eside ngokuyithumelela imali noma izipho, bese besebenzisa kabi ukwethemba kwayo, ubumsulwa bayo kanye nezimo zayo ezibeka engcupheni. Ezimweni eziningi, bakhohlisa abesifazane abasebasha ukuba bakholelwe ukuthi basebudlelwaneni bothando bangempela, ngaphambi kokubancenga ukuba bashiye amakhaya abo. Abanye bayathunjwa,” kuchaza yena.

“Ngesikhathi owesifazane efika lapho eyiswe khona, usuke esevaleleke ogibeni lokwesatshiswa oluholela ekuxhashazweni. Uba nomuzwa wokuthi ayikho indlela yokuphuma kuleso simo sokuhlukunyezwa, esivame ukuqhutshwa yizinhlangano zobugebengu.”

Iminyango yezimo eziphuthumayo ezibhedlela zakwaNetcare ezingu-38 manje isihlonyiswe ngohlelo lokunakekela olugxile kumuntu futhi olucabangela ukuhlukumezeka adlule kukho. Lolu hlelo lwenzelwe ukunqamula ngokuphepha umjikelezo wokushushumbiswa kwabantu, ikakhulukazi kwabesifazane abavame ukuhlukumezeka kakhulu baze bangakwazi ukucela usizo ngokuqondile. Kunezinhlelo zokwelulela lolu hlelo nakwezinye izikhungo zakwaNetcare.

UDkt Van Rooy nguyena oqhuba lolu hlelo lokunakekela olusekelwe ebufakazini. Izifundo zakhe zobudokotela kwiNursing Science bezigxile ekuhlonzeni nasekuphenduleni ezimweni zokushushumbiswa kwabantu eminyangweni yezimo eziphuthumayo.

“Ukushushumbiswa kwabantu kuthinta abantu abalinganiselwa ezigidini ezingu-50 emhlabeni wonke. Okushaqisayo ukuthi ucwaningo luveza ukuthi abesifazane abangaphezu kwamaphesenti angu-80 abasinda futhi bakwazi ukuphunyuka ekushushumbisweni ngenhloso yocansi bake bavakashela umnyango wezimo eziphuthumayo ngesikhathi besaxhashazwa,” kuchaza uDkt Van Rooy.

UDkt Van Rooy wabona ithuba lokuthi ochwepheshe bezempilo abasebenza eminyangweni yezimo eziphuthumayo ezibhedlela zakwaNetcare bafake ukwesekwa kwezisulu ohlelweni lwabo olujwayelekile lokunakekela abantu abahlukumezekile. Esebenzisa ubufakazi babantu abasinda ekushushumbisweni ngenhloso yocansi, wabambisana nabo ekusunguleni lolu hlelo lokunakekela.

Lolu hlelo lusanda kwethulwa kochwepheshe bezempilo abasebenza eminyangweni yezimo eziphuthumayo. Luhloselwe ukubasiza ukuba bahlonze futhi basabele kubantu okungenzeka ukuthi bayizisulu, bakhe indawo ephephile lapho izisulu zingakhuluma khona, bese bezixhumanisa ngokushesha nosizo lochwepheshe.

“Abahlengikazi nodokotela abasebenza emnyangweni wezimo eziphuthumayo baqeqeshelwe ukuqaphela izimpawu eziyisixwayiso ezingavezwa umuntu. Kukhona izinhlelo zokunakekela ezisunguliwe ukuze kwakhiwe indawo ephephile nobudlelwano obusekelwe ekwethembaneni, ukuze sikwazi ukuhlonza nokweseka kangcono izisulu zokushushumbiswa kwabantu,” kuchaza uDkt Van Rooy.

“Kulezi zimo, abesifazane bavame ukwesatshiswa kakhulu ngabashushumbisi babo baze bazithobe. Konke abakwenzayo kubhekwa ngeso lokhozi, futhi ngisho nomzamo omncane wokufuna usizo ungaba nemiphumela ebuhlungu kakhulu. Lolu hlelo lunikeza ochwepheshe bezempilo umhlahlandlela wokuhlonza nokusabela ezisulwini zokushushumbiswa kwabantu ezifika emnyangweni wezimo eziphuthumayo.

“Luphinde lunikeze izisulu indlela ephephile nefihlekile yokukhombisa ukuthi zisengozini, ngaphandle kokuba kudingeke zicele usizo ngokuqondile. Lokhu kuzixhumanisa ngokushesha neHuman Trafficking Hotline, esekelwa yiNational Freedom Network ngokubambisana ne-A21, okuyinhlangano engekho ngaphansi kukahulumeni ehamba phambili emhlabeni ekulweni nokushushumbiswa kwabantu.”

INational Freedom Network (NFN) iyinhlangano exhumanisa ababambiqhaza abahlukene eNingizimu Afrika abasebenzela ukulwa nokushushumbiswa kwabantu. Yasungulwa ngoNhlaba 2011 futhi njengamanje isebenza njengenethiwekhi yaseNingizimu Afrika exhumanisa izinhlangano ezahlukene ezilwa nokushushumbiswa kwabantu kanye nabanye ababambiqhaza kulo mkhakha, ngokusebenzisa ukuxhumana okuhleliwe.

Izimpawu eziyisixwayiso zokuthi umuntu angase adinge usizo

  • Omunye umuntu uyamkhulumela noma ulawula konke akwenzayo.
  • Ubonakala esaba noma egwema ukubheka abantu emehlweni.
  • Uthule kakhulu noma ukhombisa ukukhathazeka okungajwayelekile.
  • Akanawo amandla okulawula omazisi bakhe noma imali yakhe.

Uma usola ukuthi umuntu othile angase abe yisisulu sokushushumbiswa kwabantu, ungasiza ngokuxhumana ngokushesha neNational Human Trafficking Hotline.

“Ukuqeqeshwa okuqhubekayo kanye nezinhlelo zokuqwashisa kubalulekile ekuhlomiseni ochwepheshe bezempilo ngamakhono abawadingayo ukuze basabele ngendlela efanele, baqinisekise ukuphepha kwezisulu futhi banikeze ukunakekelwa okucabangela ukuhlukumezeka ezidlule kukho.

“Ngaphezu kwalokho, kubalulekile ukuqinisa ukubambisana kwemikhakha eyahlukene, okuhlanganisa ochwepheshe bezempilo, abezenhlalakahle, izinhlangano ezingenzi nzuzo kanye nabomthetho. Lokhu kuzosiza ekutheni kube nokusabela okuhlelekile nokusebenzisa izinsiza ngendlela efanele, kuphinde kunikeze izisulu ukwesekwa okudidiyelwe,” kuphetha uDkt Van Rooy.

Amanothi aya kubahleli

Thola ukufinyelela okulula nokungenazihibe ezinsizeni zezempilo ngokusebenzisa i-Netcare app. Jabulela ukunakekelwa kwezempilo okulula noma nini nanoma kuphi, ufinyelele usizo lochwepheshe bezokwelapha kalula. Ungabhukha izikhathi zokubonana, uxhumane nodokotela ojwayelekile nge-inthanethi futhi ulawule nemininingwane yangaphambi kokulaliswa esibhedlela, konke endaweni eyodwa.

Kusukela ezinsizeni zokubhekana nezimo eziphuthumayo ezisebenzisa ubuchwepheshe bokuthola indawo okuyo, kuya ohlelweni olulula lokulaliswa esibhedlela, thola izinga elisha lokunakekelwa. Dawuniloda i-Netcare app namuhla.

Kungenjalo, xhumana neNetcare appointmed™ ngenombolo ethi 0860 555 565, kusukela ngoMsombuluko kuya kuLwesihlanu phakathi kuka-08:00 no-17:00. Ungasebenzisa ne-Netcare app ukuze wenze isikhathi sokubonana nomelaphi, udokotela noma uchwepheshe osebenza esibhedlela sakwaNetcare, eNetcare Medicross noma esikhungweni sakwaNetcare Akeso esiseduze nawe.

Top of Form

Bottom of Form

SHEILA MHLONGO
Author: SHEILA MHLONGO

Joyina Umndeni Wethu

We don’t spam! Read our privacy policy for more info.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *