ZAMA MAJOLA
UNdunankulu waKwaZulu-Natal, uMhlonishwa Thamsanqa Ntuli, wethule isu elisha lezinhlaka ezehlukene okuhloswe ngalo ukulwa nezimbangela zokukhulelwa kwezingane. Isu eliphelele ligxile ezinsikeni eziyisithupha zokuvimbela, ukuvikela kanye nokuziphendulela.
Lokhu kubandakanya ukuhlomisa intsha ngolwazi mayelana nempilo yocansi nokuzala kanye namalungelo ayo; izinhlelo ezididiyelwe zokweseka intsha kuyo yonke imikhakha; ukuvikela nokweseka intsha ekhulelwe ukuthi ihlale esikoleni futhi ithole usizo lwezempilo; ukuqinisa amandla omphakathi ukuze kuvinjelwe ukuhlukunyezwa nokuxhashazwa; ngokukhuthala okubandakanya abafana nezinsizwa ekuvimbeleni nasekuguquleni ukuziphatha okuhle kanye nokuqinisekisa ukuthi abenzi bobubi babhekana nobulungiswa obusheshayo, okuhlanganisa nokugwetshwa okubekwe eqhulwini ukudlwengula nokuhlukumeza.
“Izibalo ezibikwe phakathi kuka-April no-December nyakenye ziveze ukuthi angu-26 515 amantombazane aneminyaka engu-10 kuya ku-19 akhulelwa, kanti u-1 254 kuwo abeneminyaka engu-14 nangaphansi. “Intombazane encane ekhulelwe ibhekene nengozi eyengeziwe yokuthola i-HIV. Lena akuyona nje inkinga yezempilo kodwa iyinkinga yezenhlalo nezomnotho entshontsha okungenzeka futhi ecekele phansi ikusasa.” Kusho uNtuli. UNdunankulu uthe leli qhinga lasungulwa ngokuxoxisana okubanzi kuzo zonke izifunda ezingu-11, okuhlanganisa izingxoxo zomphakathi, iminyango kahulumeni, abacwaningi, abasebenzi abahamba phambili kanye nabalingani bentuthuko. UNtuli uphinde wakhipha isexwayiso esishubile kubantu abadala abalala nezingane, egcizelela ukuthi “ukulala nomuntu ongaphansi kweminyaka engu-16 kuhlanganisa ukudlwengula futhi kufanele kuholele ekuboshweni.” Uyigxekile imikhuba elimazayo lapho imindeni yamukela ukunxeshezelwa ngabahlukumezi esikhundleni sokuthi ibabike. Uthe uhulumeni kumele ahlanganise izinsiza zakhe futhi abomthetho kumele baqinisekise ukuthi ubulungiswa buhanjiswa ngokushesha.
“Leli su lidinga ukusebenzisana, uzwelo kanye nesibindi” esho. UNdunankulu uphethe ngokuqinisekisa ukuzibophezela kwesifundazwe ekufezeni ukungabikho kokukhulelwa kwezingane kanye nokuncipha okukhulu kokukhulelwa kwentsha esifundazweni sonke. “Asiphumeni siyokwakha ikusasa eliphephile, elinempilo neliqhakazile lazo zonke izingane zaKwaZulu-Natal,” usho kanje.

