Ithala lingase lithole ithemba elisha ngemuva kombango othathe isikhathi

UMFANEKISO WE -ITHALA

SHEILA MHLONGO

Kuvuleke ithemba elisha ngekusasa le-Ithala SOC Limited kulandela imibiko yokuthi i-Prudential Authority isihoxise isicelo sayo sokuthi le nhlangano ifakwe ngaphansi kohlelo lokuqedwa, okuyisinyathelo esamukelwe nguMgcinimafa waKwaZulu-Natal njengokuvula indlela yokuthi izinhlaka ezithintekayo ziphinde zihlale etafuleni.

NgoLwesibili, 18 Agasti 2026, uMgcinimafa wesifundazwe wathi ufuna kubanjwe umhlangano ophuthumayo ozohlanganisa uhulumeni kazwelonke nowesifundazwe, abalawuli bezimali, abamele i-Ithala kanye nezinye izinhlaka ezithintekayo.

Inhloso enkulu, ngokusho kukaMgcinimafa, ukuthola indlela ecacile eya phambili nokuvikela inani lezimpahla ezisasele ngaphakathi kwe-Ithala. Phakathi kwezinto ezibalulekile okufanele zidingidwe kubalwa ukufinyelela kwe-Ithala kwi-loan book yayo kanye neminye imithombo yemali engenayo.

Ukuvalwa kwemisebenzi kwashiya imiphakathi isenkingeni

Inkinga ye-Ithala ayigcinanga ngaphakathi emahhovisi ayo. Ukuphazamiseka kwemisebenzi yayo kwathinta amakhasimende, abasebenzi kanye nemiphakathi, ikakhulukazi ezindaweni zasemakhaya nasemalokishini lapho ukufinyelela ezinsizeni zamabhange kungelula khona.

Imibhalo yesabelomali se-KZN ikhombisa ubukhulu benkinga: isifundazwe sabela u-R300 million ukusiza ngezindleko zokusebenza ze-Ithala SOC, okubalwa amaholo, ukuqashwa kwezakhiwo, izindleko zikamasipala, i-IT, ezokuphepha kanye nezindleko zomthetho. Ngaleso sikhathi i-Ithala yayinezikhungo ezingama-38 kanye ne-head office.

Kwenzekani ngemali yamakhasimende?

Lena ingeminye yemibuzo ebaluleke kakhulu kubantu abathintekile.

NgoDisemba 2025, uHulumeni waKwaZulu-Natal wamemezela ukuthi iNational Treasury izokhipha imali efinyelela ku-R2.2 billion ukuze kukhokhelwe abagcinimali be-Ithala. I-FNB yaqokwa ukuba isize ngenqubo yokukhokha, kodwa amakhasimende kwakungadingeki ukuthi abe ngamakhasimende e-FNB futhi ayengakhetha ukuthi imali idluliselwe kwelinye ibhange.

Ngakho-ke ukuhoxiswa kwesicelo sokuyiqeda akufanele kuchazwe ngokuthi i-Ithala isibuyela ngokushesha ekusebenzeni njengebhange ngendlela eyayenza ngaphambilini. Kusenezindaba zokulawulwa, imvume yokusebenza kanye nesakhiwo sayo sesikhathi esizayo okufanele zixazululwe.

Kungani i-Ithala ibalulekile kubantu baseKZN?

I-Ithala sekuyisikhathi eside ixhumene nenhloso yokuletha izinsiza zezimali kubantu abangafinyelelwa kalula ngamabhange amakhulu.

UMnyango wezokuThuthukiswa koMnotho waseKZN uke wagcizelela ukuthi indima yayo ibalulekile kubantu basemakhaya, osomabhizinisi basemalokishini, abahwebi abangahlelekile, abahola impesheni kanye nabamukela izibonelelo zikahulumeni. Uphinde waveza ukuthi ukuvalwa kwayo kungathinta ukufinyelela kwezakhamuzi kwezezindlu, izimoto kanye noxhaso lwamabhizinisi.

I-Ithala Development Finance Corporation iphinde yasebenzisa izinhlelo ezifana ne-Zimele Traders Fund, eyabelwa u-R10 million ukusiza ama-spaza shops angu-500 KwaZulu-Natal, ngayinye ihloselwe ukuthola uxhaso olulinganiselwa ku-R20 000.

Umbango wawumayelana nani?

I-Prudential Authority yayike yathi i-Ithala yaqhubeka nokwamukela ama-deposit ngemuva kokuphela kwe-exemption yayo ngo-15 Disemba 2023. Kamuva yaqoka i-Repayment Administrator, kwathi ngoJanuwari 2025 yafaka isicelo sokuthi i-Ithala iqedwe, isekela lokhu embikweni owawuthi i-Ithala yayibhekene nenkinga yezimali.

Uhulumeni waKwaZulu-Natal kanye ne-Ithala bakuphikisa lokho. UMEC wezokuThuthukiswa koMnotho uMusa Zondi wake wathi izimpahla ze-Ithala zazidlula izikweletu zayo futhi wagcizelela ukuthi impikiswano yayidinga ukuxazululwa ngendlela evikela amakhasimende.

Ngakho kubalulekile ukuthi umfundi aqonde ukuthi bekukhona imibono ephikisanayo phakathi komlawuli kanye nohulumeni wesifundazwe mayelana nesimo se-Ithala.

Manje yini okufanele yenzeke?

Ukuhoxiswa okubikiwe kwesicelo sokuyiqeda akusona isiphetho sendaba — kodwa kungaba ukuqala kwesigaba esisha.

Okuzobhekwa kakhulu manje ukuthi umhlangano ocelwe nguMgcinimafa waseKZN uzoholela yini esivumelwaneni sokuthi i-Ithala izosebenza kanjani, izimpahla zayo zizophathwa kanjani nokuthi iyiphi indlela esemthethweni engayivumela ukuthi iphinde ibambe iqhaza elikhulu ekuthuthukisweni komnotho wesifundazwe.

IKZN Namuhla izoqhubeka nokulandela lolu daba, ikakhulukazi ukuthi lezi zinguquko zizothini kumakhasimende, abasebenzi, osomabhizinisi abancane kanye nemiphakathi yasemakhaya.

ISAZISO KUMAKHASIMENDE: Abantu kufanele baqaphele imiyalezo noma abantu abathi bangabasiza “ukubuyisa imali ye-Ithala” bese becela imali, i-PIN noma imininingwane yasebhange. Mayelana nezimali zabo, amakhasimende kufanele alandele kuphela iziteshi ezisemthethweni zenqubo yokukhokhelwa.

Ngicabanga ukuthi le ndaba ye-Ithala ifanele nendawo enkulu kwi-print edition, ngoba singayandisa ngokufaka amazwi abantu abathintekile—ikhasimende lasemakhaya, umnikazi webhizinisi elincane noma owayesebenzisa i-Ithala njalo. Lokho kungayinika izwi lomphakathi elinamandla kakhulu.

SHEILA MHLONGO
Author: SHEILA MHLONGO

Joyina Umndeni Wethu

We don’t spam! Read our privacy policy for more info.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *