I-ANC iya eNkantolo yoKhetho ngodaba lwabangenele ukhetho abangu-181

Iqembu lifuna iNkantolo iphoqe i-IEC ukuthi yamukele amagama elithi ayesefakwe ohlwini ngaphambi komnqamulajuqu

SHEILA MHLONGO

I-African National Congress (ANC) isifake isicelo eNkantolo Yokhetho iphikisa isinqumo se-Electoral Commission of South Africa (IEC) sokungawamukeli njengafakwe ngokusemthethweni amagama abangu-181 abebehlelelwe ukungenela uKhetho Lohulumeni Basekhaya lwango-4 Novemba 2026.

Le ngxabano ithinta omasipala abayisithupha ezifundazweni ezintathu — iKwaZulu-Natal, i-Eastern Cape kanye ne-Free State. KwaZulu-Natal, uMshwathi Local Municipality ungomunye womasipala abathintekile.

UNobhala-Jikelele we-ANC, uFikile Mbalula, uthe iqembu lafaka isicelo eNkantolo Yokhetho ngomhlaka-4 Septhemba. Kwabangu-181 abathintekile, abangu-130 bangabazongenela izikhundla zama-Proportional Representation (PR), kanti abangu-51 bangabazongenela amawadi.  

Impikiswano isegameni elithi “submitted”

Umnyombo wecala usekutheni yini imininingwane yomuntu efakwe ohlelweni lwe-IEC ngaphambi komnqamulajuqu ingathathwa ngokomthetho njengese-“submitted”, noma kudingeka ukuthi kuqedwe nesinyathelo sokugcina sokuyithumela.

Umnqamulajuqu wokufakwa kwamagama wawungo-17:00 ngomhlaka-28 Agasti 2026.

I-ANC ithi yayisiyifakile imininingwane edingekayo kanye nemibhalo yabangenele ukhetho ohlelweni lwe-IEC ngaphambi kwaleso sikhathi, kodwa yaba nezinkinga ngesikhathi izama ukuqedela inqubo yokugcina. Emaphepheni ayo asenkantolo, iqembu lithi abasebenzi balo bakhishwa ohlelweni ngezikhathi ezibalulekile ngaphambi komnqamulajuqu, okubavimbele ekuqedeni inqubo ethi “submit as final.” 

I-IEC, ngakolunye uhlangothi, isiphikisile isizathu sokuthi kube khona inkinga ohlelweni lwayo futhi ibambelele ekutheni amagama ayengakaqinisekiswa njengathunyelwe ngokusemthethweni ngesikhathi kuphela umnqamulajuqu.

I-ANC ithi ayiceli ukwelulelwa isikhathi

UMbalula ugcizelele ukuthi i-ANC ayiceli ukuthi kuvulwe kabusha isikhathi sokufaka amagama futhi ayifuni ukwengeza amagama amasha.

Iphuzu leqembu lithi amagama abathintekayo ayesevele ekhona ohlelweni lwe-IEC ngaphambi komnqamulajuqu. Ngakho lifuna inkantolo ichaze ukuthi, ngokomthetho, lokho kwakwanele yini ukuthi kubhekwe njengokuthi amagama ayesefakiwe.

I-ANC ifuna iNkantolo Yokhetho ichithe isinqumo se-IEC bese iyalela ikhomishini ukuthi ibheke ama-party lists nama-ward nominations athintekile njengalawo afakwa ngesikhathi nangokusemthethweni, bese ewafaka ohlwini lwabangenele ukhetho lwangoNovemba.

Abangu-181 kuphela kwabangu-9 128 be-ANC abathintekile

UMbalula uthe kubalulekile ukuthi umphakathi ungatholi umbono wokuthi i-ANC ihlulekile ukufaka bonke abazoyimela ezweni.

Ngokwezibalo ezethulwe yiqembu, i-ANC yafaka abangu-9 128 ezweni lonke. Abangu-4 366 bangabazongenela amawadi, kanti abangu-4 581 bangama-PR candidates ababhaliswe ngempumelelo. Abangu-181 yibo abasenkabeni yale ngxabano.

UMbalula uthe lokhu kusho ukuthi iqembu libhalise abazongenela cishe u-97% wezihlalo zamawadi kanye no-90% wezihlalo zama-PR elizihlosile ezweni lonke.

Kwenzekani e-uMshwathi?

Udaba lubaluleke ngokukhethekile kubafundi baseKwaZulu-Natal ngoba uhlu lwe-PR lwe-ANC e-uMshwathi luphakathi kwalawo aphikiswayo.

Ngokuchazwa yi-ANC, eMangaung, uMshwathi, Walter Sisulu naseSundays River Valley, abazongenela amawadi beqembu babhaliswe, kanti impikiswano igxile ohlwini lwe-PR. E-Ngquza Hill nase-Port St Johns e-Eastern Cape, kuthinteke kokubili amawadi kanye nama-PR nominations.

Lokhu kusho ukuthi akufanele kuthiwe i-ANC ngeke nhlobo ilungenele ukhetho e-uMshwathi. Okunembayo njengamanje ukuthi uhlu lwayo lwe-PR e-uMshwathi luyingxenye yodaba oluseNkantolo Yokhetho.

I-ANC ithi amanye amaqembu nawo athintekile

Enye ingxenye ebalulekile yempikiswano ukuthi i-ANC ithi inkinga ayithintanga yona kuphela.

Ngokusho kukaMbalula, imininingwane ye-IEC ikhombisa ukuthi abangu-2 274 abebengaba ngabazongenela ukhetho bamaqembu angu-45 babefakwe ohlelweni kodwa bengaqedanga isigaba sokugcina sokuthunyelwa.

I-ANC ithi abangu-2 093 kulabo abathintekile ababona abayo. UMbalula uthe uma inkantolo ivumelana nengxenye yomthetho ephakanyiswa yi-ANC, iqembu lifuna ukuthi isixazululo sisebenze ngendlela efanayo nakwamanye amaqembu asesimweni esifanayo.

Lokhu sekubeka umbuzo obanzi phambi kwenkantolo wokuthi kufanele kuchazwe kanjani ukufakwa kwamagama ngokusebenzisa uhlelo lwe-elekthronikhi uma kuqhathaniswa nokuwahambisa ngesandla.

Isikhathi sesiyabaluleka njengoba kusondela ukhetho

I-ANC icele ukuthi udaba lusingathwe ngokuphuthumayo ngenxa yohlelo lwe-IEC lokulungiselela ukhetho.

Ngokwamaphepha enkantolo abikiwe, i-ANC ikhomba ukuthi uhlu lokugcina lwabangenele ukhetho kulindeleke ukuthi luhlanganiswe ngomhlaka-16 Septhemba, kanti ukudwetshwa kwamaphepha okuvota kuhlelelwe umhlaka-23 Septhemba 2026. Ngakho iqembu lifuna udaba luxazululwe ngaphambi kokuphothulwa kohlu lokugcina.

Isinqumo seNkantolo Yokhetho singaba nomthelela ongagcini nje ku-ANC kuphela, kodwa nakwamanye amaqembu uma inkantolo ithola ukuthi kukhona udaba lomthetho olubanzi mayelana nendlela uhlelo lwe-elekthronikhi olwamukela ngayo amagama.

Okwamanje, izinhlangothi zombili zisamile ezikhundleni zazo: i-ANC ithi imininingwane yayisifakiwe ngesikhathi futhi inkantolo kufanele inqume ukuthi lokho kusho ukuthini ngokomthetho; i-IEC yona ibambelele ekutheni inqubo yokugcina yokufaka amagama ayizange iqedwe ngaphambi komnqamulajuqu.

Sekuzoba yiNkantolo Yokhetho ezonquma ukuthi yikuphi ukuhumusha okufanele kusebenze njengoba iNingizimu Afrika ilungiselela uKhetho Lohulumeni Basekhaya lwango-4 Novemba 2026.

UMBUZO KUBAFUNDI:
Ingabe iNkantolo Yokhetho kufanele yamukele amagama ayesefakwe ohlelweni lwe-IEC ngaphambi komnqamulajuqu kodwa inqubo yokugcina ingaqedwanga, noma kufanele umnqamulajuqu usebenze ngendlela efanayo kuwo wonke amaqembu?

SHEILA MHLONGO
Author: SHEILA MHLONGO

Joyina Umndeni Wethu

We don’t spam! Read our privacy policy for more info.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *